Paperwork

My obsession with origami is hardly news to anyone reading this blog. Combine it with a beautiful source material - like, for instance, this gorgeous copper-coloured luxury paper by Ursus - and I'm on my knees!

I just HAD to try this metallic crinkle paper with a fabric-like texture. However, I wasn't sure how much folding it would survive, so I decided to test it with some simpler models. Cranes look sleek and elegant, but are quite easy on paper (relatively few folds).

Here is the first Four, ready for take-off. A loop of thin silver thread allows them to be also used as Christmas tree decorations. The sets of ten will soon be available in my Etsy store - just for fun. If they sell, it's cool. If they don't, well, that's cool too, because they would also make nice Christmas presents for my dear friends! :)

- - -

Minu origami-hullus ei ole vist küll ühelegi mu blogi lugejale märkamatuks jäänud. Kui see kombineerida veel kauni lähtematerjaliga - näiteks selle vasekarva tekstuurse luksuspaberiga Ursuselt - olen ma täiesti relvitu.

Ma lihtsalt pidin seda tekstuurset metallikpaberit katsetama. Esialgu arglikult, värisevi sõrmi, sest ma polnud kindel, kui hästi paber voltimist kannatab. Otsustasin teha proovi mõne lihtsama mudeliga. Origami-toonekurg on elegantne ja graatsiline, aga voltimise mõttes mitte liiga ambitsioonikas.

Siin on esimene nelik, varustatud imepeenikesest hõbeniidist aasaga - ikka jõulupuu külge riputamiseks. Kümnesed komplektid on peagi saadaval mu Etsy poes. Kui need müüvad, on tore. Kui mitte, on ka tore, sest siis saan need kallitele sõpradele jõuluks kinkida. :)

Translatorspace

My dear sister Kai is one of the contributors in a cool book blog by Varrak, one of the (if not THE) biggest publishing houses in Estonia. She has written many great articles, but some time ago she made a blog post I would like to echo here too. Unfortunately, it seems that I'm not as diligent a blogger as she is, and so I'm able to write about the practical side of translation work only now, more than a week later.

Kai wrote about translators' workspaces and also introduced some of the newest inventions that would make our life easier. Everyone who has ever had to keep a thick book open on the desk over a longer period of time - be it for scientific purposes or for translation work - knows that it can be a rocket science to find suitable 'gadgets' to make the text visible and keep the book open from the right page. All sorts of stationery items can come handy: staplers and hole punchers, notebooks and dictionaries, mobile phones and palm pilots, even coffee mugs and water bottles.

Personally, I love my Gimble, especially now that I'm working with a thick and capricious paperback volume. It holds your paperback books open and still allows the pages to be easily turned. There are two different sizes (suitable for most popular paperback book sizes, up to 4 cm (over 1.5 inches) thick) in the package. It's sleek enough not to cover any text, and powerful enough to tame the reluctant volume.

There is another funny piece I got from the Book Fair some time ago, which is supposed to make reading easier. It's called Thumbthing and it is designed to make it easier to hold the book with just one hand. I haven't tried it yet, because usually, when I read, the book either lies flat on the table, or I can afford holding it with my two hands. Multitasking while reading is a 'no-go' for me anyway.

I especially enjoyed seeing the pictures of real translators' workspaces in Kai's post. Guess which one's mine! ;)

- - -

Kallis õde Kai, kes teeb kaastööd Varraku raamatublogile, avaldas hiljuti toreda postituse tõlkijatöö köögipoolest. Kahjuks jõuan seda siin kajastada alles praegu, rohkem kui nädal pärast ilmumist. Aga parem hilja kui mitte kunagi, eks ole?

Kõnealune postitus puudutab tõlkijatöö köögipoolt, ehk siis praktilisi lahendusi töö hõlbustamiseks. Need, kel on tulnud hoida paksu raamatut pikema aja jooksul laua peal lahti - olgu siis teadustööd kirjutades või tõlkides -, teavad, et selle jaoks õigete vahendite leidmine võib teinekord sarnaneda vaat et raketiteadusega. Käiku lähevad kõiksugu käepärased esemed: klambrilööjad ja augurauad, märkmikud ja teised raamatud, mobiiltelefonid-pihuarvutid, koguni kohvitass ja veepudel. Samas on viimasel ajal disainitud mõnigaid uudseid lahendusi, mis muudavad selle raske ülesande oluliselt kergemaks.

Mina isiklikult kiidan oma Gimble'it, eriti praegu, mil töötan paksu ja tujuka pehmekaanelisega. Pakis on kaks plastikust raami, mis on piisavalt kitsad, et mitte varjata teksti, piisavalt paindlikud, et võimaldada lihtsa vaevaga lehekülge keerata ja piisavalt tugevad, et taltsutada raamatut, mis muidu lehekülgede krabinal otsekohe kinni vajuks.

Teine tilluke vidin, mille sain mõni aeg tagasi raamatumessilt, on asi nimega Thumbthing. Selle eesmärk on hõlbustada raamatu käsitsemist ühe käega. Ma pole seda imeasja ise veel katsetanud, sest raamatud, millega töötan, lebavad enamasti kas lahtiselt laua peal või siis saan endale lubada kahe käega raamatu hoidmist. Multitasking lugedes mulle niikuinii ei sobi.

Aga kui pöörduda korraks veel tagasi Kai postituse juurde, siis iseäranis tore oli teiste tõlkijate töölaudu näha. Ka minu oma on pisikese panusena nende seas. Arvake, milline! ;)

Almost a day off

Another one of my Scarlet Reds sold today. Now I'm out of that gorgeous yarn. Must ask my Mom to send some from Estonia, because when it comes to yarns, Germany is a lousy and drop-dead expensive place to shop. (Twice as expensive as Estonia, in fact!) Besides, they even don't sell this brand here.

I recently decided to try to make Fridays free from translation work, so that I would have one business day every week to concentrate on crafting, testing new designs and techniques and networking. Well, it seems that this is more difficult to do than I expected. Although I couldn't turn today into a 'no-translation-Friday', it still turned out to be a 'less-translation-Friday'. And I'm glad. It feels ALMOST like a day off.

Now that I'm out of scarlet red, I finally finished the 'hands free system' for one of my earlier designs. A new listing for Powder Blue Shell Clutch at my Etsy store.

- - -

Paistab, et mu sarlakpunane kammkarbikott muutub üha populaarsemaks. Müüsin täna juba teise samalaadse. Ja nüüd on see kaunis värviteraapiline lõng otsas ka. Õnnelikud on need, kes saavad piiramatult Eesti käsitööpoodides šopata! Need loetud päevad, mil ma kodumaad külastan, mööduvad tavaliselt paanilise kokkuahnitsemise tähe all. Aga kõike ju ikka ei jõua ette näha, mida vaja läheb. Pean paluma emal saata endale Eestist lõnga, sest mis puutub käsitöövahenditesse (eriti lõngadesse), siis on Saksamaal vilets ja kallis ostelda.

Otsustasin hiljuti tööalase läbipõlemise vältimiseks vähendada (või noh, õigem oleks vist öelda "ümber korraldada") oma tõlkekoormust nii, et saaksin ühe tööpäeva nädalas võtta käsitööasjade tegemiseks. Reede oleks kõige sobivam. Paraku pole "tõlkevabad reeded" siiani õnnestunud, küll aga oli täna täitsa mõnus vähendatud töökoormusega päev. Tundus PEAAEGU nagu puhkepäev.

Nüüd mil tuleb oodata uut sarlakpunase lõnga saadetist, on mul võimalus lõpetada teist värvi kammkarpe. Lisasin "käed-vabad-süsteemi" juba varem valminud puudrisinisele ja laadisin Etsysse. Ei tundugi enam nii suvine. Täitsa jäiselt sinine. :)

Arachnophobia

I finally managed to finish another Shades of Sea set. In antrachite. For arachno-phobics. Yup. I'm not ashamed to admit that I have a slight problem in that direction myself too. So, this set is dedicated to the Arachno-phobics Anonymous of the world. Personally I think it could be a nice therapy to wear a cobweb-like super soft mohair scarflette wrapped around your neck.

For the first time I gave up the idea of trying to use the silk ribbon of a matching colour. And I'm so glad I did. This colour-changing iridescent purple silk is just awesome.

For those who are already sick and tired of my 'so many different colours, but only one pattern' blog posts, I guess there will be a few more Shades of Sea items, but at the same time I'm testing something completely new. Something I haven't done before. It contains rhinestones and feathers. I'm trying not to become too decadent, I promise! :-)

Uploaded to Etsy

- - -

Nii palju on teemasid, mida tahaks siin blogis kajastada, aga aeg lausa vuhiseb mööda...

Suutsin lõpuks viimistleda ja pildile püüda järjekordse komplekti Merevarjundite seeriast. Seekord söehall. Mõeldes arahnofoobidele. Ma ei häbene tunnistamast, et mul endalgi on selles vallas pisuke probleem, kuigi mõtleva inimesena saan väga hästi aru, et hirm on põhjendamatu. Aga mis võiks olla veel toredam teraapia kui mässida kaela ümber udupehme ämblikuvõrgusarnane mohäärsall?!

Esimest korda otsustasin, et ei poe nahast välja samas toonis siidi otsimisega. Ja mul on hea meel, et nii otsustasin. See purpurselt küütlev siidkangas on lihtsalt suurepärane!

Ja neile, kel juba kõriauguni mu üheülbastest kaelussallipostitustest - luban, et varsti jätan järele. Mul on juba kavas midagi sootuks uut. Seekord kuuluvad materjalide hulka ka klaaskristallid ja linnusuled. Püüan mitte liiga dekadentlikuks muutuda! :-)

CuSO4

Chemistry was never my favourite subject at school. My formula for success there was keeping a low profile and always trying to sit next to some chemistry freak. Most unpleasant to me was making chemical experiments (playing around with salts, alkali, corrosive acids and spirit-lamps, that sort of thing), especially after seeing how my classmate once heated the mixture under the wrong angle and the next moment we knew he was covered in some nondescript viscous brown stuff (quite harmless, luckily). Suffice to say I always tried to have others do the donkey work. :-)

However, there was one chemical compound that fascinated me from the very beginning. Copper Sulfate, or CuSO4. Most brilliant turquoise blue.

Here is my personal homage to Mr Mendeleev: another scarflette from the Shades of Sea series. This time radiant turquoise blue. This one is historical in the sense that it was the very first Shades of Sea scarflette I crocheted. A pilot project, as you might call it. I'm bringing it in public only now because finding silk in the matching colour turned out to be a mission impossible. And so I finally had to settle with satin ribbon.

Uploaded to Etsy, and no, I haven't cut my hair. :-)

- - -

Keemia ei olnud kunagi koolis mu lemmikõppeaine. Üldiselt püüdsin seal hoida võimalikult madalat profiili ja nihverdada end alati istuma mõne keemiafriigi kõrvale. Eriti vastumeelne oli mulle katsete tegemine (erinevate ainete kokkusegamine ja kõige tagatipuks veel piirituselambi kohal kuumutamine), eriti pärast seda, kui ühe klassivenna katseklaasi sisu kord õhku lendas, kattes katsetaja, tema asjad ja ka klassiakna raskesti kirjeldatava pruuni lögaga (mis õnneks, nagu selgus, oli siiski üsna kahjutu). Puhkenud paanikat mäletan aga siiani selgesti.

Ometi oli üks keemiline ühend, mis mind algusest peale kütkestas. Vasksulfaat ehk CuSO4. Kõige ilusam türkiissinine.

Siin on minu isiklik austusavaldus härra Mendelejevile - järjekordne mohäärist sallkrae Merevarjundite seeriast. Ajalooline selles mõttes, et tegu on pilootprojektiga, ehk esimese omalaadse kraega, mille heegeldasin. Seisis siiani nukralt kastis, sest sobivat tooni siidkanga leidmine lehvi jaoks osutus võimatuks missiooniks. Lõpuks pidingi minema kompromissile ja rahulduma satiinpaelaga.

Müügil Etsys ja ei, ma ei ole endale poisipead lõiganud. :-)

A little something extra

I like things that are made with thoroughness and care. And a little love wouldn't hurt either. And it's a great feeling to do a little more than what is expected from you.

Etsy. I'm still quite new to this. And although I have decided to keep it all strictly on a hobby level, I have been lucky enough to sell a couple of my things lately. I shipped my Scarlet Red Shell Clutch to a beautiful girl in Romania today.

Putting the package together last night I started thinking about the whole procedure, and about doing more than the bare minimum. I see it as the 'soft stuff' that keeps us warm and cosy: little surprises (of little value and easy to make, but oh-so-important), occasional kind and encouraging words, politeness in correspondence, that sort of thing. Sounds so self-evident, but it's not, really!

So, my fellow Etsians, what are your tricks to keep it warm and soft?

- - -

Mulle meeldivad läbimõeldud ja armastusega valmistatud asjad. Ja see, kui tehakse rohkem, kui hädapärast tarvis. Püüan ka ise jõudumööda teha rohkem, kui kokku lepitud ja lubatud. Tekitab hea tunde.

Kogu Etsy-majandus on minu jaoks endiselt uus ja harjumatu, ja kuigi rohkem olen viimasel ajal saanud tellimusi väljaspool Etsyt, on mul siiski olnud hiljuti õnne ka KOOP de grâce'i kaudu paar asja müüa. Äsja müüdud sarlakpunast kammkarbikotti siidipaberisse pakkides hakkasin eile õhtul mõtisklema selle "pehme aine" üle, mis meid soojas hoiab: pisikesed üllatused (mis ei maksa suurt midagi ja on lihtsad teha, aga kannavad endas ometi nii suurt väärtust), soojad ja julgustavad sõnad, viisakas suhtlemine, seda sorti asjad. Kõlab iseenesestmõistetavalt, aga tegelikult ei ole. Ka oma igapäevatöös saan ikka aeg-ajalt e-kirju, mis on küll informatiivsed ja selged, aga nii kulmukergitamapanevalt sirgjoonelised, et imelik hakkab. Puudub soft stuff, nagu hea kolleeg Michael seda nimetab. Justkui ebavajalik, aga siiski niivõrd tähtis.

Niisiis, kallid kaas-etsilased ja teised käsitöömüügiga tegelejad, kuidas hoiate teie asju "sooja ja pehmena"?

Going monochrome

Why, why, WHY do I always have the

urge to use colours that are most difficult to photograph?! Although I often use real colours too (and I enjoy working with these as well) I still return with idiotic consistency to black and white and its middle tones. Because I mostly wear monochrome things myself (and there is a philosophy behind it). However, the truth is that when it comes to presenting them on photographs, they are super hard to work with.

Here I am - fallen in the trap of the black colour again. A new scarflette from the Shades of Sea series. Not too gothic, as I was afraid it would turn out. Not too 'Tim Burton' either (just the right amount ;-)). Rather, I would call it 'nocturnal'. Embellished with black glass beads. Silk ribbon, of course. I combined two different yarns (first de-stashed some thick mohair blend and then switched over to Silkhair by Lana Grossa. (The latter one is excellent - pure luxury around your neck!) Needles no. 3, 4.5 and 5.5.

I'm not sure whether to upload it on KOOP de grâce or not. The pictures are... well... not exactly informative. :-)

- - -

Ma tean küll, et musta, valget ja nende varjundeid on raske pildistada, aga ikkagi haaran lõngapoes idiootliku järjekindlusega just nende toonide järele. Vahest sellepärast, et kannan neid värve ka ise kõige rohkem. Ja mitte juhuslikult, vaid ikka läbimõeldud otsusega.

Kuna ma olen endiselt Merevarjundite seeria lainel ja kuna Elizabethi-stiilis krookkraede heegeldamine ei ole ennast minu jaoks ikka veel ammendanud, siis siin on veel üks sallkrae - sedapuhku must. Kaunistatud mustade klaashelmestega. Läbi põimitud siidkangast lindiga, nagu ikka. Heegeldades kombineerisin kahte lõnga: alustasin jääkide ärakasutamise eesmärgil ühe paksemapoolse mohääriseguga (mille poolik tokk juba pikemat aega lõngakastis oma järge ootas) ja läksin siis üle Silkhair'ile Lana Grossalt (25g/210m). See viimane on küll suurepärane lõng - tõeline luksus kaela ümber.

Kahju ainult, et pildid just kuigi informatiivsed ei ole. Aga mis sa ikka tahad, kui ilm on nii sombune, et täna päeva jooksul päris valgeks justkui ei läinudki.